Teie ostukorv on tühi.
Vihma-kuldlill "Polaarne täht"
Soodustus
Dimorphotheca pluvialis
Vihma-kuldlill "Polaarne täht".
Õitsev vaip kõrgusega 20 cm. Õie diameeter 7-8 cm. Õitseb juunist septembrini.
Nimetus: tuleneb kreeka sõnadest "dimorphos" - kahevormiline ja "theke" - maht, mida võib seletad kahte tüüpi viljade olemasoluga selle taimesugukonna esidajatel.
Öösel ja ka päeval rõske ja uduse ilma korral on õied suletud. See kohastumus on neil evolutsiooni käigus väla kujunenud õietolmi kaitsmiseks niiskuse eest. Kuiva ilma korral avanevad õied vara hommikul ja sulguvad kella 16-17 ajal. Ühes grammis on kuni 600 seemet, mis säilitavad idanevuse 3 aasta jooksul.
Kodumaa - Lõuna-Aafrika läänerajoonid. Üheaastane 15-20 cm pikkune sirge või hargnenud tüvega rohttaim. Lehed piklikud, sametised. Õisikud pikkadel õievartel ilusate keelõitega, ülevalt valgete ja kreemjate, alt purpursete, toruõied kuldpruunid, moodustavad väikse ringi. Õied ja lehed on aromaatsed, kultuursordistatud 1752. aastal.
Kasvukoht: vihma-kuldlilled on valguse- ja soojaarmastajad, seep ärast valitakse neile päikeseline kasvukoht, parimad on lõunanõlvad.
Pinnas: peab olema hõre, vett läbilaskev, kuid toitainerikas. Väetatud pinnasel moodustavad taimed võimsaid põõsaid, kuid need õitsevah vähe. Ei talu õhu ja pinnase liigniiskust !
Hooldus: tavaline. Õigeaegselt tuleb eemaldada äraõitsenud õisikud, see soodustab uute õiepungade teket ja parandab taimede väljanägemist.
Paljundamine: seemnetega, mida külvatakse aprilli alguses kasvuhoonesse. Optimaalne idanemistemperatuur on 16 kraadi, tõusmed ilmuvad 7-14 päeva pärast peale külvi. Noored taimed pikeeritakse kolmekaupa 9 cm läbimõõduga pottidesse. Mais võib külvata ka avamaale. Õitsema hakkavad 2-3 kuud peale külvamist. Istikud istutatakse avamaale peale öökülmaohu möödumist taimavahega 15-20 cm. Kuid vihma-kuldlilled on väga tundlikud juurte vigastamise suhtes, mis taastuvad väga aeglaselt. Ainult istikuid võib potti istutada ja ka siis osa taimi hukkub. Parem on saada hakkama ilma ümber istutamata ja külvata seemned kevadel kohe püsivale kasvukohale ja hiljem tõusmeid harvendada. Venemaa Euroopa-osa keskosas külvatakse püsikasvukohale mai keskpaigas ja harvendatakse peale tärkamist. Õitsemine algab 6-7 nädalat peale tõusmete ilmumist ja kestab 35-65 päeva. Seemned valmivad ebaühtlaselt ja eemalduvad kergesti õisikutest, korjata tuleb neid mitu korda. Mitteküpsed õisikud järelküpsevad kergesti toatemperatuuril. Et sort ei kaotaks dekoratiivsust, korjatakse seemneid vaid erivärviliste suureõieliste taimede küljest.
Kasutamine: ilusate kiirgavate õitega vihma-kuldlilled kaunistavad iga lilleaeda. Neid kasutatakse kas omaette istandusena või siis koos teiste kultuuridega, nagu arktotisside, karulillede, ankroliiniumide, karukõrvadega. Kivise pinnasega aias on neid parem istutada põudataluvate taimede lähedusse, hoides neid eemal niiskuslenbestest taimedest.
Kaaslased: koos eredate suvelillede, eelkõige valgeõieliste sortidega (ageraatum, heliotroop, petuunia ja pelargoonium).
Õitsev vaip kõrgusega 20 cm. Õie diameeter 7-8 cm. Õitseb juunist septembrini.
Nimetus: tuleneb kreeka sõnadest "dimorphos" - kahevormiline ja "theke" - maht, mida võib seletad kahte tüüpi viljade olemasoluga selle taimesugukonna esidajatel.
Öösel ja ka päeval rõske ja uduse ilma korral on õied suletud. See kohastumus on neil evolutsiooni käigus väla kujunenud õietolmi kaitsmiseks niiskuse eest. Kuiva ilma korral avanevad õied vara hommikul ja sulguvad kella 16-17 ajal. Ühes grammis on kuni 600 seemet, mis säilitavad idanevuse 3 aasta jooksul.
Kodumaa - Lõuna-Aafrika läänerajoonid. Üheaastane 15-20 cm pikkune sirge või hargnenud tüvega rohttaim. Lehed piklikud, sametised. Õisikud pikkadel õievartel ilusate keelõitega, ülevalt valgete ja kreemjate, alt purpursete, toruõied kuldpruunid, moodustavad väikse ringi. Õied ja lehed on aromaatsed, kultuursordistatud 1752. aastal.
Kasvukoht: vihma-kuldlilled on valguse- ja soojaarmastajad, seep ärast valitakse neile päikeseline kasvukoht, parimad on lõunanõlvad.
Pinnas: peab olema hõre, vett läbilaskev, kuid toitainerikas. Väetatud pinnasel moodustavad taimed võimsaid põõsaid, kuid need õitsevah vähe. Ei talu õhu ja pinnase liigniiskust !
Hooldus: tavaline. Õigeaegselt tuleb eemaldada äraõitsenud õisikud, see soodustab uute õiepungade teket ja parandab taimede väljanägemist.
Paljundamine: seemnetega, mida külvatakse aprilli alguses kasvuhoonesse. Optimaalne idanemistemperatuur on 16 kraadi, tõusmed ilmuvad 7-14 päeva pärast peale külvi. Noored taimed pikeeritakse kolmekaupa 9 cm läbimõõduga pottidesse. Mais võib külvata ka avamaale. Õitsema hakkavad 2-3 kuud peale külvamist. Istikud istutatakse avamaale peale öökülmaohu möödumist taimavahega 15-20 cm. Kuid vihma-kuldlilled on väga tundlikud juurte vigastamise suhtes, mis taastuvad väga aeglaselt. Ainult istikuid võib potti istutada ja ka siis osa taimi hukkub. Parem on saada hakkama ilma ümber istutamata ja külvata seemned kevadel kohe püsivale kasvukohale ja hiljem tõusmeid harvendada. Venemaa Euroopa-osa keskosas külvatakse püsikasvukohale mai keskpaigas ja harvendatakse peale tärkamist. Õitsemine algab 6-7 nädalat peale tõusmete ilmumist ja kestab 35-65 päeva. Seemned valmivad ebaühtlaselt ja eemalduvad kergesti õisikutest, korjata tuleb neid mitu korda. Mitteküpsed õisikud järelküpsevad kergesti toatemperatuuril. Et sort ei kaotaks dekoratiivsust, korjatakse seemneid vaid erivärviliste suureõieliste taimede küljest.
Kasutamine: ilusate kiirgavate õitega vihma-kuldlilled kaunistavad iga lilleaeda. Neid kasutatakse kas omaette istandusena või siis koos teiste kultuuridega, nagu arktotisside, karulillede, ankroliiniumide, karukõrvadega. Kivise pinnasega aias on neid parem istutada põudataluvate taimede lähedusse, hoides neid eemal niiskuslenbestest taimedest.
Kaaslased: koos eredate suvelillede, eelkõige valgeõieliste sortidega (ageraatum, heliotroop, petuunia ja pelargoonium).
Eng.: Cape marigold, Rain Daisy "Glistening White". Suom.: Valkosääkukka. Sven.: Väderspåman.
